Ükskord kui Harry alles pisike oli, kukkus ta pesast välja. Nii hullust, et jalg läks katki. Õnneks leidis Harry üks tore pereema, kes ta enda hoole alla võttis. Aeg möödus ja Harry sai pereemaga aina rohkem sõbraks ja omasuguste sulelistega mitte nii väga (ilmselt nad naersid Harry üle, kes teistest natuke erines). Kui Harry piisavalt suureks kasvas ja natuke lendama õppis, hakkas ta tänutäheks kõiki külalisi õue peal tervitama.
Mõni võib arvata, et kui üks uhke sinise sulekasukaga tegelane Sul järgi kõnnib, et see on tüütu. Mina ei arvanud. Harry ka mitte. Niimoodi ta tuli uudistama peaaegu igaüht.
Samuti ei olnud tema jaoks probleemi eriti lähedalt tutvust sobitada ning kanna peale astuda. Sõbrad ikka jagavad pehmet istumist (kampunit) ...
... sõrmused...
...võtmeid...
...inimesi...
Ja ega Harry rumal ei ole, kui keegi temast halvasti arvab ja ka niimoodi käitub, siis ega ta vastust võlgu ei jää, laseb Sind (või mõne koha) kohe kenasti täis :P (meil läks õnneks).
Samuti meeldivad Harryle salajutud!
Vabal ajal meeldib talle natuke hoogsam tegevus.
Samuti on ta päris edev, poseerida võib iga kell.
Ükskord läinud külanaine rattaga Harry kodukohast mööda, Harry arvas, et tervitab teda samuti ja saadab külanaise turvaliselt koju. Kuid tuli välja, et Harry otsustas ühtlasi uude kohta kolida. Ilmselt leidis paremaid sulelisi sõpru, kes tema vigastatud jalga ja kehva lennuoskust pahaks ei pannud :)
No comments:
Post a Comment