LEIA MIND

Nov 24, 2015

Killukesi suvest - Harry the Harakas eri!



Ükskord kui Harry alles pisike oli, kukkus ta pesast välja. Nii hullust, et jalg läks katki. Õnneks leidis Harry üks tore pereema, kes ta enda hoole alla võttis. Aeg möödus ja Harry sai pereemaga aina rohkem sõbraks ja omasuguste sulelistega mitte nii väga (ilmselt nad naersid Harry üle, kes teistest natuke erines). Kui Harry piisavalt suureks kasvas ja natuke lendama õppis, hakkas ta tänutäheks kõiki külalisi õue peal tervitama. 
Mõni võib arvata, et kui üks uhke sinise sulekasukaga tegelane Sul järgi kõnnib, et see on tüütu. Mina ei arvanud. Harry ka mitte. Niimoodi ta tuli uudistama peaaegu igaüht.


Samuti ei olnud tema jaoks probleemi eriti lähedalt tutvust sobitada ning kanna peale astuda. Sõbrad ikka jagavad pehmet istumist (kampunit) ...


... sõrmused...


...võtmeid...


...inimesi...


Ja ega Harry rumal ei ole, kui keegi temast halvasti arvab ja ka niimoodi käitub, siis ega ta vastust võlgu ei jää, laseb Sind (või mõne koha) kohe kenasti täis :P (meil läks õnneks).


Samuti meeldivad Harryle salajutud!


Vabal ajal meeldib talle natuke hoogsam tegevus.


Samuti on ta päris edev, poseerida võib iga kell.


Ükskord läinud külanaine rattaga Harry kodukohast mööda, Harry arvas, et tervitab teda samuti ja saadab külanaise turvaliselt koju. Kuid tuli välja, et  Harry otsustas ühtlasi uude kohta kolida. Ilmselt leidis paremaid sulelisi sõpru, kes tema vigastatud jalga ja kehva lennuoskust pahaks ei pannud  :)

Nov 23, 2015

Killukesi suvest vol 1



Suvi... oli kunagi...! POLAARÖÖ ajas olles tundub, et kõige õigem aeg suviseid tegemisi meenutada ongi just nüüd!

Meie puhkus sai alguse maad kaevates. Kes sellest ei unistaks, right? :D! Aia postitus on mõnda aega tagasi juba tehtud. Kes on lugenud, saavad ilmselt aru, miks peale seda rassimist Muhumööle Kanna (ja Liisi) sünnipäevale sõites praami järjekorras 2,5 h passides kergelt kopp ees oli. Kes sellest ei unistaks eks?
Õnneks saime kambaga kell 11 paiku õhtul siiski üle, nii et 12 öösel olime igal juhul Oosaarel nagu kord ja kohus! Telk püsti ja päris puhkus võis alata :).

Järgmisel päeval läksime tänu minu tagant surumisele varem (et ei juhtuks nagu aasta enne seda) Orissaarde legendaarsele kaltsuka tuurile. Kuna aasta enne magasid nad õige aja maha, siis seekord sai topelt :).

Topelt äge oli ka sinnasõit, sest meie autost sai diskobuss :)


Legendaarde suvine kaltsuka külastus


Minu härrast sai rahaboss :P


Kes veel pole arusaanud, siis selle aasta STIILIkS oli DISKO


Kuigi mõned said väga ilusad PÄRIS riided ka :)


Selle aasta hitt oli KÜLKA


Ja KÜLAKUHJAGA OINASÕIT


See aasta oli seltskonnas ka üks Itaalia meesterahvas, kes tänu Ingressi mänguseltskonnale meite hulka sattus. Kujutan ette, mis ta meist Eestlastest ja sellest üritusest arvata võis - ilmselgelt sai ta kultuurišoki - no mõelge ise: kuskil mere ääre kadakate vahel on üks vähemalt 30 inimeseline seltskond, kes on ennast imelikult riidesse pannud; kohale on veetud eriti suured helisüsteemid; interneti olemasolu vist ei pea mainima; ringi sõidetakse uunikumide ja täiesti tundmatute alustega (Oinas, kes teab see teab) ja higistatakse vabatahtlikult mingis omatehtud kilemonstrumis (saunas).  


Paar päeva  suve algust tähistatud, kraapisime ennast lõpuks kadakate vahelt tsivilisatsiooni tagasi. Kui nii võib öelda, sest käisime natuke metsas ja põllu peal ka asjatamas :)










Väike asukoha muutus toimus nädala pärast ja leidsime ennast Haapsalus, kus oli mõnus niisama chillida :)


Vaatasime see aasta Eesti kuulsa "laguuni" ka üle. No täitsa sinine, aga well - ega ujuma sinna ei kutsunud küll. Veest välja ulatuvad euroalused ei tekitanud eriti isu nendele seltsi minna. Sukeldujatele on seal ilmselgelt äge :)





Keila-Juga sai samuti üle vaadatud jälle.




Peale mida käisime kohustuslikul Keila ringil - söömas kui ka Rõõmukaubamajast soolapulkasid ostmas :)

Järgneb .. :P