Inimestel on kombeks tagasi vaadata, aasta lõpul. Nii ka mul.
Mis toimus, mis meeldis, mis mitte, mis meelde jäi enim - nende teemade üle juureldes settivadki need kõige kõigemad hetked ja momendid teiste seast pinnale. Vaatasin tagasi ja mõtlesin - uskumatu kui paljude asjade eest on mul tänulik olla ja kuidas niii palju olulisi asju on aset leidnud.
- Esiteks kui uus aasta juba hakkab hästi, siis läheb ka edasi niimoodi. Vähemasti on 2010 aasta seda kinnitanud :) Meie ülitoredast uueaastavastuvõtmisest on päris kopsakas sissekanne juba tehtud :). Aga kes oleks siis arvanud, et sealt saab alguse hoopis midagi head, armast ja tähtsat südamele :)
- Alanud aastasse andis ülipositiivse süsti suusatrip Austriasse, Söldenisse. Tore seltskond, trippimine, uued kõrgused (minu senisteist kõrgem) ja päikseline kargus mäetippudes (Y).
- Kõike need vahvad üritused ja koosviibimised sõpradega - asendamatu!
- See oli aasta, kus sain omale elu esimese kipsi. Kõigest sõrmeluumurd, kipsi kolm nädalat, ja kõige kuumemate ilmadega aga siiski. Peab tunnistama, et see oli pigem naljakas kui segav faktor :D. Ja ma ei unusta kunagi Liina reaktsiooni, kui ma talle ütlesin telefonis, et käiks nüüd korra traumapunktist läbi ;)
- Ühikas vahetamine üürika vastu. Mõnus!
- SUVI - Saaremaa ja Muhumaa - need olid jällegi chillid päevad. Esimest korda käisin üle vee. Laiule. Kõinastule. Milline päev! Samuti kogu suvi, uued ja vanad kohad, lõputu puude tegu ja kallite inimestega veedetud kvaliteet aeg. PALAVUS - see meeeletu palavus, oli päevi, kus ma olin nõus veenid ise läbi närima, sest lihtsalt enam ei jaksanud. Kuid praegusel pimedal ajal tunnen eriti kuidas valgust on vähe, päikest ei ole juba mitu nädalat näinud...
- Sellesse aastasse kuuluvad ka otsingud ja meeletud, kohati ruineerivad pikad ootamised. Esimene etapp on nüüdseks läbi ning tunne oli nagu oleks lahingu võitnud, ausalt. Keksisin ja hüppasin üksi mööda tuba ringi. Võimalus on nüüd õnneks meile antud, uus aasta näitab, mis tähtsaim ja raskeim võitlus toob. Tunne on, et sellest saab suhteliselt otsustav aasta. Pöidlad pihku!
- Üks teine otsing sai aga juba lõpplahenduse, noh, mitte veel 100%, aga päris varsti ;), siis saab ka lähemalt asjasse pühendada. See on pääris oodatud projekt minu jaoks!
- Samuti on uhke tunnistada, et olen nüüd ka täissõiguslik juht :). Ma poleks kunagi arvanud, et ma tõesti need omale ära teen, ja mis peamine - seda isegi naudin :) Ühesõnaga - BAIBAI rohelised! Järgmine kord kohtume, kui aeg nii kaugel, et kaherattalistega tegelema hakkan ;) Kuigi ma kurikuulsa libedakoolituse päeva tagajärel sain omale palaviku ja nohu, siis oli see kokkuvõttes fun päev. Kui päris aus olla, siis ma ei saanud aru algul, et kui niigi on vastik tunne, kui libedal teel auto käest ära läheb, miks ma pean selle eest veel 2000.- peale maksma. Ja esimesed 7 korda ei olnud üldse hea tunne ka, kui auto teel piruette teeb. AGA - kui ma ise rooli sain, siis tekkis ootamatult parem fiiling kui kõrval istuda ning järgmised 3 tundi läksid minu üllatuseks lennates :). Ning libekurvi läbimise harjutus tuli mul eriti hästi välja :D!
Kõik see aasta poleks olnud pooltki nii hea, kui poleks kedagi kellele peale paljas mõtlemine juba kõik kergemaks, helgemaks ja nii palju kordi tähtsamaks teeb. Aitäh Sulle, et Sa olemas oled. Mis siis, et palju aega eemal, kuid samas ikkagi minu kõrval.
