Võttepäev@Lab

Tiu

Havin fun

HEMSEDAL, Norra

Minu süda on alati tuksunud mägede poole, kuid kolm aastat on ta seda eriliselt kriipivalt teinud. Kohe peale esimest korda, kui ma lumelaua alla panin..., ok võibolla mitte peale esimest, kuna siis oli liiga palju tegemist, et püsti jääda ja arusaada kuidas on üldse võimalik lumelauaga sõita, sest sul on mõlemad jalad ju kinni, ja üldse kõik kohad valutavad ....

Kolm aastat hiljem sain 7-ks päevaks sellest lahti, kuid nüüd Eestis tagasi olles, algas kõik uuesti...

ALGUS
Võtsin selle hooajal kindlaks plaaniks sõita lumelauareisile. Lõpuks. Ühel oktoobrikuu päeval võtsime Tiuga oma klappraalid ja istusime maha ning kadusime tundideks interneti avarustesse. Lõpuks koorus välja Norra suusakeskus Hemsedal!
Kõrgeim punkt on 1497 m (Totten), kaks ülejäänud tippu Tinden (1444 m) ja Rogjin (1370). Kokku on keskuses 47 rada (9 valgustatud), 3 parki - need on muide skandinaavia ühed parimad, 20 lifti. Radade kogupikkus 43 km, kõige pikem 6 km. Radu on igale sõidutasemele : 21 rohelist (alustajatele), 10 sinist (algajatele), 9 punast (edasijõudnud) ja 7 musta (ekspert).
Rohkem infot : www.hemsedal.com

Sihtpunkt paigas - tuli hakata varustust kokku ajama. Sellega mul küll vedas - sõbra kaudu sain laua ja klambrid ülisoodsalt. Saapad samuti. Riided ja kindad oli õnneks enne olemas :)
Sai võetud ka väike meeldetuletus õppetunnike. Kui tookord laua jälle alla sain, tuli meelde miks mulle see nii kohutavalt meeldis. Kokku jõudsin enne reisi meie Kuutsekale vist küll 4 korda :), kuid kokkuvõttes sellest täitsa piisas ...

Märts 2009

PÜHAPÄEV - SÕIT JA SAABUMINE HEMSEDALI

Meie 8 päevane reis sai alguse pühapäeval. Laupäeval polnud küll mul aega enam mäele sooja tegema minna, tuli jahmerdada pakkimisega ning viimaste asjaajamistega. Kui aus olla, siis vältisin lihtsalt enda puruks kukkumist :D, sest teades minu Upsimeetrit ja fakti, et kõik Murphy seadused kehtivad minu peal, siis ei hakanud parem oma õnne proovile panema :D. Küll läks see täie auruga Tiu-l käima :) - tema telefon otsustas päev enne reisi lolliks minna 8). Helista palju tahad, aga Tiu vastu võtta ei saa.

Lõppkokkuvõttes sai kotid kokku pakitud ikka viimasel hetkel, sest kui Tiu tuli veel pühapäeva hommikul minu kotti panemiseks viimaseid asju tooma, tuli nii mõnedki ümberpakkimised teha ;) - klaas plastiku vastu vahetada ja mõned asjad lihtsalt koju jätta.

Tund enne bussi :D

Plaanisime küll varakult muskleid treenima hakata ja jala Raatusest bussijaama minna, kuid teades, et tulemas on pikk päev ja plaanide kohaselt jõuame oma apartmentisse alles 21 õhtul, siis otsustasime ikkagi takso kasuks. Väga lahe tädi oli taksojuhiks, lasi tagaistme kenasti alla, et meie kõige pikemad kotid ka ikka ära mahuks. Ja algas 2,5 h bussisõit Tartust lennujaama. Lõbustasime ennast kummikommide ja kaameraga filmides :D. Tänu sellele, et Kanna ja Siret mulle eelmine päev küllakutse tegid, siis tuli ikka kerge uneke ka vahepeal. Sellegi poolest sõit muudkui venis ja venis ja vveeeniiiss....

Lennujaam. Fainali. Leidsime kolmanda reisikaaslase Kalluri ka kenasti ülesse ja suundusime check-in-i. Uhh, kellegil ei tulnud midagi juurde maksta, mahtusime kenasti oma kaalulimiitidesse ära. Õnneks nad lisa 200 grammi eest midagi ei taha :)

Meie Ratsu! Kui nüüd tähelepanelikult vaadata, siis näeb, et meie kolme lauakotte seal lennuki juures maas. Ja nad vedelesid kenasti pool tundi seal.

Meie lõbustamise eest hoolitses Kallur, kellel oli igast toredaid vidinaid kaasa võetud :D

Filmi valik oli päris lai :P

Lennuk väljus õigeaegselt, ja kõik muu läks ka ludinal. Eesti saatis meid ära paksu lumekorra all, mis oli just 24 veebruariks maha sadanud :).

Ok, see on tegelt juba peal pool pilvi...

Kuna meie olime päikse poole ja mul oli maailma kõige paksem kampsun seljas, siis tekkis tunne, et pigem lendaks kuhugi lõunamaa suunas, mitte mägedesse lume jahile...

Üks hetk läks liiklus tihedaks...

OSLO Lennujaam

Nii, kui me oma tavalise pagasi saime kenasti Oslos kätte, siis lauakotid, kui suur pagas, tuleb teise kohta. Muidu on tore, aga miks nad ei suuda mingit SUURT SILTI välja panna, et sinna lindile tulevad over-size asjad. Mingi pool tundi ostsime kohta, no ja üks hetk kui seal ma ei tea mitmendat tiiru tegime - nägin, et kuulge seal lindil, mis isegi enam ringi ei käi - need kolm on vist meie omad :D. Tiina, kes tuli Saksamaalt, liitus meiega samuti lennujaamas. Järgmiseks pidime otsime oma bussipeatuse ja uurima, et kas meil tegelt ka need bronnitud kohad sinna olemas on. Teate, nii lahe, kõik toimis ülehästi! Ütlesin putkasse, mis oli kohe lennujaama ukse juures, oma nime - ahah, teil oli 4 inimest, selge, peatus on seal ja seal! Ülinormaalne.
Mainin siinkohal kohe ära, et Hemsedali kodulehelt sai väga lihtsasti omale broneerida kohad bussile, mis otse lennujaamast keskusse viib.

Kallis oli see va saiapäts, aga mis teha kui nälg hinda ei küsi...

Meie järgmine Ratsu väljus ka õigel ajal. Bussijuhil oli ka kenasti kirjas nimeste nimed ja mitme inimese bronn tal tehtud oli. Uuris veel lisaks ainult, kus maha tahame minna. Pilet ostsime otse bussijuhi käest ning see kehtis siis ka tagasitulles. Edasitagasi pilet maksis 490 NOK. Rongiga oleks natuke odavamalt saanud, kuid poleks jälle mugavasti külla sissejõudnud.
Ja veelkord tuli bussiga loksuda... seekord isegi kauem - 3,5 tundi. Pilt oli sootuks teistsugune võrreldes Bergnis käiguga. Kuidagi sirgem ja laiem oli tee ning lisaks oli lumi kõikjal. Eks asukoht oli ka ju sisemaal ikkagi - Hemsedal asub umbes täpselt Bergeni ja Oslo vahepeal.

Bussis oli kõikidel lõbus. Kui üks paarike ameles bussitagapingis, siis meie 4-si vaatasime väljuhäälselt õudukat. Upsimeeter ei hakanudki tööle, ja meid pandi täiesti õigeaegselt ja õiges kohas maha :D.
Meie apartment pidi olema bussipeatusest mingi 300 m võibolla kõige rohkem. Kui seda bronnides uurisime, et kuidas me võtme kätte saame, siis vastati meile selle peale - key is in the door :D. Eks ole...mõtlesime isekeskis oma 20 kg kaaluvaid kotte mäest üles vedades, et äkki meil veab ja keegi ei ole ette kolinud... :). 200 m ülesmäge pingutust tasus ära. Me leidsime oma maja täis uhkuses. Ja bronni number oli kõige suuremalt uksele kinnitatud :D, me ei saanud eksida lihtsalt. Nii, kus siis võti on...ukse ees loomulikult ei ole..mati all ka mitte...uksepiida juures üleval ka mitte... Pakun viimase võimalusena - kas keegi katsus ust üldse, äkki on lahti - OLIGI. See viis koridori, kus leidsime teise ukse bronni numbriga ja isegi võtme leidsime ;)

Apartment oli ülikõva! Kõik tundus väiksem kui pildi pealt, aga see on ju loomulik nii suurte mägede kõrval :P. Külmkapp töötas (Y), pliit ka. Magamistoas oli kohti 3-le inimesele, pluss diivan elutoas ja 1 madrats ka.

Õhtune vaade meie Mäele

Väsimus murdis lõpuks... ja viimane mõte, mida mäletan - homme, juba homme...

ESMASPÄEV - SINA-SÕBRAKS MÄEGA

Nagu tublid sportlased kunagi ärkasime juba koidikul. Või no üritasime :D. Esimesena, mis meelde tuli oli loomulikult, et mis ilm väljas on. Kõpsti püsti ja akna juurde...no ütleme, et hea et mägi näha oli :D

Meie esimene hommikusöök Hemsedalis ei olnud mitte koonerdamine - ikka tatrapudru ja vorsti kõrvale. Kuigi me enamus asju võtsime ise kaasa, siis värsket kraami saime alles õhtul poodi kaema minna. Tiina kui kõige kiirem ärkaja tegi enamus hommikutel leemekulbi liigutusi, kiitus talle!

Meie kõige tublim leemekulbi liigutaja!

Telekas oli meil ka - kuigi Kallur sai pildi ette, siis heli sellel lihtsalt ei olnud :). Õnneks oligi arvuti meie ainuke jubin, mis meid lõbustas. Need 8 päeva olid tõsiselt puhkus igasugustest sidevahenditest, ei raadioid, telefoni, telekat ja internetti!

Kõht sportlase kombel täis, tõmbasime prjukid jalga, tutimütsid pähe, lauad kaenlasse ja bussipeatusse. See asus õnneks 5 minuti kaugusel, täpselt nii nagu meile ka öeldi Hemsedali inimeste poolt (Y). Kui meil Eestis on Surutis, siis Hemsedalis sõidavad küla ja suusakeskuse vahel tasuta skibussid, terved päevad, kõigile! Meil tekkisid lausa 6 päevaga oma kohad bussis :D

Igapäevane hommiku algus - bussipeatus

Skibuss sõidab suusakeskusesse ligikadu 10 minutit, nii et sellega läks hästi :). Teine lugu oli aga meie kuu aega varem netist bronnitud ja makstud skipassidega. Esimesest majakesest saadeti meid edasi - järgmine maja vasakule. Nu otsime ja otsime.... tädi oleks võinud kohe öelda, et TULEB MÄEST KA ALLA MINNA :D, oleks lauaga kenasti alla ja pärast ülesse saanud, kuid omamoodi tore oli ka, sest me saime Tiuga jalad kenasti soojaks juba. Ega see asukoha otsimine oligi ainuke mure, sest nimelised passid olid kenasti ümbrikus meid ootamas!

Lastemägi - sealt me põhimõtteliselt läksimegi alla ja pärast ringiga ülesse, kui me Skipasse otsisime.

Nüüd oli meil kõik olemas, et minna mäge vallutama. Kuna meie kolm peale Tiu olime kõik sellisel reisil esimest korda, siis polnud me sellise istuva tõstukiga sõitnud. Tiu tegi meile enne kuiva trenni :D - ja tegelt on see jumala mõnus. Mul on sellest tugev sõltuvus tekkinud, sest nüüd ei viitsi meie maal nende pulkade ja nööpidega ülesse sõita :D
Meie Tiinaga plaanisime vähemalt esimese päeva rohelisel rajal platseeruda, aga tuli välja et need ongi põhiliselt üleval kõik. Esimese sõidu tegimegi kohe kõige kõrgemasse tippu Tottenisse!

Must be tõstuki photo :)

Totten

Loomulikult kukkusime klõpsima nagu Jaapani turistid

Meie POSTKAART ;)

Poosed :D

Ja siis tuli PÄIKE välja :)

Totteni juurest alla tuleb roheline rada, hmm... esimene nõlv oli küll punase või musta maiguga rohkem ...

Meie esimene lõuna

Mäel on Sul vaja teed, šoksi ja mäekaarti. Täiesti piisab ;)

Esimese päeva edukalt seljataga!

Kuigi kõht oli meeletu tühi, tuli poodi söögi järgi minna. Näiteks ei olnud meie apartmentis isegi soola ja suhkurt, rääkimata pesuvahendist. Eks läksime esimesse toidupoodi, mida me nägime - Murphy kinnitas jälle kanda ehk valisime turistile omaselt kõige kallima poe ICA :D. Bussipeatuse kõrval olev Coop-s olid hinnad näiteks paar NOK-i odavamad kõik.

Pugisime kõhud kenasti makarone täis ja vaatasime filmi :D Esimese poole tunni jooksul magas 4-st kaks inimest ;).

TEISIPÄEV - PÄIKE

Kartus, et kõik kohad on meeletu haiged ja ei liigu ei osutunud õnneks tõeks! Natuke kange oli, kuid selle sõitis jälle mäel kohe välja.
JEEE meie teine päev algas Päikesega! Minu jaoks oli see päev juba tehtud!!!

Vaade apartmendi aknast

Täiesti selge

Juba mäel

Sama hästi kui raja kaart :D

Kallur tegi väikse jälitussõidu

Rogjin

Ahmides seda ilu istun ja mõtlen ning teadmine laiatab- selleks ma tulingi. Nii ongi õige!

Slope 14 ;)

Jah, meil tuleb väike video ka ;)

Meie

Tiu kui kõige ässam meist võttis omale pargi õpet lisaks. Kahel päeval ;)

Tiu ja tema kõige sinisemate silmadega õpetaja :P

No sattusime lihtsalt kogemata nii, et Kalluriga mõlemad läksime üksinda üksteise järel ülesse :)

How killed Kenny ?

Hemsedali küla

Tee oli liiga kuum noh... aga bussi oodates me läksimegi üldse natuke imelikuks :D. Ei tea kas julgebki videot selle kohta vaadata :D

Kuna mägi on päevasel ajal avatud 9-17-ni, siis paratamatult tuleb vahepeal minna koju kütust otsima, et õhtul Night Ski-le jõuda ;). Menüüs oli jälle kas makaron või riis konserviga...ja ei ole siin naerda midagi :D. Väga hästi maitses ;) Magustoiduks oli kohalikku jäätist ülihea žemmiga, mis meenutas rohkem küll toormoosi (Y).

NIGHT SKI

Valgustatud oli 9 rada. Tõstukiga oli ülikena ülesse sõita - kõik oli tuledes ja üldse teist nägu kui päeval. Ja me ei pidanud isegi juurde maksma, olemasolevate skipassidega saime ilusasti läbi.

Üks punane rada. Selle päeval oli esialgu seda kuidagi raskem võtta, raja valgustus ja üldine pimedus tegid selle järsemaks kui ta tegelt oli. Järgmisel päeval ei suutnud aru saada, mida ma seal passisin alguses. Eks kõik ole mõtlemises kinni.

Mäe korrastamine toimis nagu kellavärk. Kui kell sai 17 olid sahad mäel ja ka õhtul tehti veel kella 21-st tööd.
Heheee, kui ma olin natuke räsitud faktist, et mul üks jalg päev läbi oli kange olnud ja segas sõitmist, siis üks teine seik tõi õhtuks tuju tagasi : saha järgi sõitmine! Ülihää.
Sahad kihutasid seal nii kiiresti, et sai vabalt värskelt siledaks sõidetud rajal run-da. Sõitsingi siis uhkes üksinduses - ükshetk keeras sahk aga ülesse mäkke teisele rajale ja mis pilt mind ootas - ei oodanudki, sest PIME OLI. Ma olin kogemata saha järgi sõites märkamata jätnud et see läheb sinna kus rajad ei olnud enam valgustatud :D. Ega mul midagi muud ei jäänud üle, kui vaikselt laskudes see raja jupp ära sõita, päris lahe oli ootamatutest hunnikutest üle hüpata :D

Hiljem õpetas Tiu meile mõned trikid, mida sai jälle bussijaamas omas stiilis harjutatud (A).

Meie vankumatud kaaslased - Tibi ja Pesamuna kõige äärtes :D

Tooks siin kohal eriti esile, et pildi autor on Tiu. Ma arvan, et ta võib selle Hemsedali saata, et neil oleks vähemasti millestki ilus postkaart teha, sest neid seal eriti ei olnud :S

KOLMAPÄEV- PILV ja MUST RADA

PANNKOOGID. Mmmm, jammi. Seal maitsesid need eriti hästi ;).
Sellel päeval oli ilmaga aga teisiti...

...kõvasti pilvisem ja jääs :D Kindad jäi naks ja naks toru külge kinni!

Sellel päeval oli eriti hea lauda alla pannes tunda, et jalad olid täpselt õige tunnetuse sisse saanud (Y) väga chill

Natuke nagu ei näe midagi :D

Esimest korda alla minnes mõtlesime, et ei...nagu mis mõttes, midagi ei näe, kuid kuna eelmine päev olime sõitnud läbi mitmeid radu, siis teadis mida oodata ;). Ja alla jõudes oli adre üleval ning kihutasime uuesti ülesse ja et jälle alla minna (Y)

Vinge torm oli! Hea oli et eelmisel päeval prillidega sõitmisega ära harjusin, ja rätist oli ka kasu. Tiina kellele ei olnud kumbagi ja külmunud ta varsti oligi ja läks poolest päevast koju.

Peale lõunat vedas Kallur mu mustale mäele. See oli minu esimene.

Must rada ülevalt ja ...

Pildi paus

... alt. Ära tegin ;)

Õhtul kosutasime ennast Norra kartulist tehtud kartulipudruga, lisandiks kas lihapllid või konvserv :D

Värske õhk teeb imelikuks... :D.

Kuna mõnel meie seast olid võõrutusnähud internetist, siis tuli meil leida külast mõni koht, kus oleks Wifi. Maandusime kohalikku pizza kohta, kus tahtjad said oma asjad netis ära aetud :). Baidevei - õllesõbrad : 0,4 L õlut maksis eesti rahas 105.- ;)

NELJAPÄEV - CHILL DAY

See päev otsustasime kaua magada ja jalgadele rahu anda. Tegime tiiru küla peal. Põhimõtteliselt oli seal 1 läbib tänav, mille mõlemal poolel olid mitmed poed. Lisaks oli seal väike kool, raamatukogu ja kirik.

Turistikontor, emm - ütleme nii, et postkaartide osas oli seal ülikehv valik! Paar brošüüri ja t-särgid. Kõik. Postmarke me küll saime ja kaardid eesti poole ka posti pandud :). Ja loomulikult nagu kogu sealsel elanikkonnal, oli ka teenindajal tütimüts peas :D

Pizza

Paremal pool olevas maja nurgas oli sissepääs ÖÖklubisse. Meie sinna pead siis ei pannud, kuna sealt tuli ilge träna.

Natuke saime nänni ka kodustele kaasa muretsetud. Peale seda - mis muud kui kõht täis ja mäele! Tiina otsustas ikkagi koju jääda, sest kui vaja õppida, siis on vaja õppida. Meie põhiliseks hitiks selle päeval oli slope 16 - mis kujutas endast sinist rada, mis lookles hästi pikalt ümber mäe. Über lahe slope, kuna seal äärtes oli palju värsket lund, kus sai müramas käia ;)
Rajal põhiliselt ei olnudki. Ja kui sõit tõstukiga võttis 7-10 minti, siis alla tulime 20-30 minti (Y). Puhas fun! Ja jälle ülesse, alla ja ülesse, alla....

Väheke väsinud :D

Tiu õpetaja mainis, et neljapäeval on uhke suusashow! Nii me ei läinudki üldse koju lõunale vaid tegime selle pärast kella 17 suusakeskuses. Jõime teed ja chillisime niisama. Show hakkas kella 18-st...

Vahepeal tegid sahad oma head tööd!

Jamming. Ja nagu Tiu ütles, kahju et lugu pole kuulda...

Keskuse maskotid. Meie vankumatuks lemmikuks sai see keskel olev öökull!

Show põhiliseks tõmbenumbriks olidki sünkroonsuusatajad.

Hüpete pool jäi küll show-l kehvaks. Isegi meie Kuutsekal olen paremat näinud ja seda isegi mitte võistluste raames. Lisaks oli seal ainult 1 laudur. Kahjuks oli Tiu õpetaja just oma jalga traumeerinud ning ei saanud osa võtta, oleks vast natuke mitmekesisem tulnud.

REEDE - Because we got high ehk PÄEV PILVE SEES

Reede teretas meid pilvega. Mäge ei olnud kodust nähagi. All pool oli veel võimalik sõita...

Veel tumedat rada

Aga üleval oli jällegi selline :

Tõsiselt nägi ainult paar meetrit ette ja oma lemmik rajale ei saanud me üldse minna, :S kuna tõstukit ei pandud töölegi. Isegi kondlid korjati see päev pealt ära. Ja ülesse sõites oli nii, et see mis all pool sadas külmus ülesse jõudes ära :D Prillidega ei olnud küll mitte midagi teha...

were are you...
olen aus- tegelt oli see omamoodi fun ;)

Vahepeale chillisime pargi juures ja üritasime Tiu hüppeid näha, aga kummalisel kombel ei tabanud me teda napilt kordagi.. :D me hakkasime juba kahtlustama, et ta ajab meile pada, et pargis hüppamas käib :D. Õnneks isegi ühe korra nägime, nii et Tiu pääses :)

Ootame pargist tulevat Tiut! Sest ega helistada ju jällegi polnud mõtet, sest tema telefon oli endiselt kaput! Helistamisega sai meil omajagu nalja ka - ära mitte kunagi unusta välismaal panna uutele numbritele SUUNAKOODI ette. Nimelt - ühel päeval sai Kallurist peenikese häälega naine, kes oskas imekombel Norra keelt :D. SUUNAKOOD, kordan veel kord! :D Ma loodan ainult, et me tema elukest väga ei häirinud või et see mingi eriti kalli minutihinnaga infoliini numbrile ei suunanud ! SUUNAKOOD! Jäi meelde ?Olge teie kohe targemad! ;)

Väsimus hakkas kontidesse tulema ning värske õhk omakorda tegi meid jälle natukene kahtlaseks, mis pani muidugi teistele jälle bussipeatuses show-d tegema... Seda mida me pildile jäädvustada tahtsime - muidugi ei õnnestunud, kuid videol täitsa olemas. Lisaks sai kerget poksi ja maadlust harrastatud ...

Ka see päev oli õhtul võimalik mäele tagasi tulla... kuid see ei läinud meil eriti lihtsalt. Lõpuks suutsime kolmeliikmelise esinduse ikka välja saata. Ja lahe oli - nimelt esimene tõstukilt maha tuleks osutus juba seda väärt :D.
Ma ei oleks arvanud, et ma hakkan osadest suusatajatest halvasti arvama :S, aga kahjuks see oli siiski nii. Vaadake, neil on mõlmad jalad kinni, isegi kepid on käes - no aga miks nad siis sinna tõstuki ette PASSIMA peavad jääma. Mina, kes tulen niigi külg ees ja 1 jalg lahti -ei saa oma lauaga kantida ju ja seda ei tea kuhu suunata!!!
Nu ja juhtuski nii, et tulen mina tõstuki pealt maha-1 suusataja tuli ühe külje pealt - mul ei jäänud muud üle kui teisele poole minna - seal ees on aga TERVE HORD suusatajaid kohe tõstuki mahatuleku kohas ees. Ise naeran juba :D ja näen kuidas ma ei saa midagi enam teha ja lihtsalt sõidan ühele naissuusatajale täpselt suuskade vahelt sisse :D. Tema loomulikult kukub mulle otsa - kõik nad lähevad ähmi täis :D, üritavad uurida kas mul on kõik ikka korras - nad ei saa aru kas ma naeran või nutan :D, sest pisarad voolavad napilt mööda põski alla :) NII NALJAKAS OLI. Aga hord läks laiali ka kohe, said aru et nad passivad vales kohas.
Järgmine ring oli juba nii hull, et pidime ise ütlema - please DONT PARK here! :D Küll me need Antid välja õpetame, ükskord niikuinii!

Ma ei ole kindlasti kohe suusatajate vastu :), aga osa võiksid vahel rohkem meeles pidada, et neil on käepikendused ka - näiteks veel 1 tõstuki juhtum :
Sõidame kenasti ülesse. Ühel käel on kaks tsikki, teisel nende sõber. Asi läheb nende jaoks naljakaks kui avastavad, et nende sõbranna on järgmises kondlis - aga nii et tema on ühes otsas ja teised on kõik teises, kokkuvõttes on sõbranna täiesti kondli otsaga taeva poole, sest raskus on väga ebaühtlaselt jaotunud :D. Siis hakkab sõber minu teisel käel oleva sõbranna taskust fotokat otsime, jajah - üle minu , eks ole :D. Pilt jäi neil siiski tegemata, aga üks tsikkidest oleks mind küll kepiga tõstuki peal pimedaks torganud, kui mul poleks prille ees olnud :S. Õnneks oli mul juba hea tuju enne seda, muidu nad oleksid saanud ka mu käest. NO absoluutselt ei vaata kuhu oma keppidega vehivad :S.

Ja kui juba siis juba - siia nurina nurka mahub ikka natuke nurinat veel: LAPSED - kellel ei ole ohutunnet. Absoluutselt. Otse mäest alla ei tohi kihutada, loomulikult nad teevad seda. Kõrvalt rajalt pearajale tulemine peab olema ettevaatlik, loomulikult nad ei vaata ja sõitsidki Tiule sisse.Tõstuki järjekorras ei tohi ette trügida, loomulikult arvavad et nendele kui kõige väiksematele on kõik lubatud. Cäpsile ei tohi nööptõstukiga vastu pead anda, aga napilt seda 1 jubin tegi :D. Ull lugu oleks muidugi kui seda kõike oleksid täiskasvanud teinud :D

Peale õhtust jammi mäel oli planeeritud kerge välja minek...

Suure enda kokkuvõtmise peale saame riidesse kolmandat korda juba see päev :D ja veame ennast kohalikku Hemsedali kohvikusse. Seal istub umbes kaks laudkonda Jorhesid. Õlled ees ja maailma kõige suuremad joped seljas. Loomulikult tutikad peas, ega kes siis selle peast ära võtab :D. Võtame ka siis paar õlut - vähim mis kannatas juua. Jälle sotane laks :D, ja eks ole Tiu suudab sellest ka veel pool maha ajada :D. Ma kujutan ette kuidas ta iga kord lauda pühkides luges, 10 eeku, 20 eeku, 30 eeku... :D

Siinkohal oleks paslik mainida, mis kuuluvad Hemsedali noorte riidekappi :D. Seda et neil tutimüts 24 h peas on, sellest Te vist saite juba aru :). Bergeni tänavamood oli ka Hemsedali jõudnud. Ikka mugav halli värvi dress, villane sokk ja kets. KETS ongi põhiline! Olenemata ilmast. Öösiti mängivad erilisi jääkarusid, sest ega siis pole aeg, kus jopesid tunnistatakse. Kapuutsiga kampsun või pusa ajab asja ära, sest sooja annavad nendele noortele ju see va promilliga jook ;). Päeval uidatakse küll lumeriietes ringi - iga hetk minnakse ju mäele. Huvitav detali, mis kantsid kõik hemsedali kodanikud olenemata soost ja vanusest : laua/suusapükstel keeratakse pükste sisemise voodri kummipaela osa pealmist peale! VOT nii :D Ja nii nad käivadki - huvitav kas see on tõesti ainult sellepärast, et püksi otsad mustaks ei läheks ?!
Peole lähvad nad tõesti otse mäelt (kohalikud), meie külas oli isegi ööklubi, kus spets öeldud - et no dress code - otse mäelt ;). Laua viskad seinaäärde ja olemas !
Stiilinäitena rõhutaksin ühte neiut, kes õhtul suusakeskusest tuli külla klubisse - muidu suht sama seis mis päeval, ainult et kets oli vahetunud balleti kingakeste vastu - teate küll neid papist tallaga suvekingi :D

LAUPÄEV - POWDER ja OFF-PISTE - the best day ever!!!

Hinge hakkab pugema väike rahutus, viimane päev...

Ja pilv on veel madalamal kui eelmine päev. Samas - oli öö läbi sadanud üle 5 cm lund, nii et POWDER! Seose sellega - avastasin ma seal hea mooduse enda ülesse äratamiseks - käisin hommikuti paljajalu värske lume peal (Y).
Minu kahltused, et 16 slope tõstuk on jälle kinni, ei osutunud õnneks teoks! JUHUU! Seega mässasime terve päeva seal. Ja kõige ägedam oli see, et mida kõrgemale, seda rohkem tuli päike välja ;)

Uskuge, see päev ei olnud keegi rajal, kõik olid off pistis ja kuskil võsa vahel ;)
meie ka , meie ka :)

Hoog läks vist napilt suureks ... :D

Poolest päevast jäime jälle kolmekesi. Otsustasime teha kaugema off-piste. Panime 16 ja 30 raja äärest kaugele mägede poole...

What a feeling!

Ja järgmise mäe poole... me ei olnud ainukesed...

All paremas nurgas

Katsu 1 sekundiga powder-s püsti saada, ega ikka ei õnnestu :D. Veerand tunnikest võib mõnikord ikka ära minna küll :D

Ja saabus koht, kus mäge mööda alla sõita ei saanud, vaid tuli puusani hangedes sumbates ülesse ronida :P

Egas laua alt ära võtmine pole pole nalja asi. Kui minul ei ole siin pildil teist jalga näha, siis Tiu käis vapsee nabani ära :D

Endiselt tuli kõmpida...

Rada, kus ära keerasime on ka kuskil seal... vist

Seda, et me kolmekesi ei olnud seal, kuulsime juba natuke aega tagasi, kui ülevalt võsast mingid hääled kostuma hakkasid. Varsti nägime ka kellele need kuulusid - nimelt siis kui üks Anti võsast välja tuli ja vastu puud põrutas :D

Aga tuli välja, et me olime ka põhimõtteliselt rajale tagasi jõudnud :)

Kerge fun ;)

Jõudnud oma offroad-lt tagasi plaanisime kohalikus after ski kohas aega parajaks teha. Ühest nendest oli elav muusika ja Jorhed põrkasid täie hooga. Tahtsime ju ka minna, aga mingi turva seisis ukse peal ja teatas tähtsa häälega, et meil on 4 sellist kohta siin, SIIA EI MAHU ENAM - põhimõtteliselt me ei saanudki sisse ...
Läksime siis Alpin Logde-i, kus me olime juba käinud. Jajah, hea nali küll, aga seal oli bändi asemel üks Jorhe, kes tinistas üksi kitarri ja laulis lembelaule. Vanakeste koht ühesõnaga :D

Tõime alt poest süüa omale ja ootasime õhtu ski-d. Kell muudkui läks...ja üks hetk turgatab pähe mõte. Kas täna on seda üldse... Ja loomulikult ei olnud - idioodid, olime laupäeva ja pühapäeva sassi ajanud... :D

Ega selle tee toimetamine leti äärest lauda ei olnud nalja asi -Antid PARKISID jälle kõige kitsama koha peal. Lihtsalt seisid seal õlled käes ja parkisid. Aga muidu oli terve kohvik tühi...

Aga me ei olnudki eriti kurvad :), kuna mäele sai überlaheda off-piste-ga i-le täpp peale pandud. Et, siis bussi peale minek - ei erinenud millegi poolest :D. Leidsime kellegi vana ketsi ja sai kerge jalka tagutud ;) kuni mingi Antid otsustasid ka et nemad tahavad mängida, ja sujuvalt said selle ketsi omale ...
Me ei heitnud meelt ja jammisime edasi...



Koju jõudes ei tahtnud me veel lumest loobuda ning tegime toreda videoseeria, kus me oma ees aias olevad hanged sinna sisse hüpates ära disainisime ;)
Pea ees, selge ees, külg ees...pikkuse järjekorras... :D

Kui me lõpuks endast üle saime :D, siis vedasime veel kord ennast suusabussiga keskuse juurde. Aga see kord hoopis teisel põhjuse. Dr. ALBAN ! :D või noh, üritasime leida pikamat aega kohta, kus ta pidi esinema :D. Samas plnud meil aimugi palju sissepääs peaks olema. Kuna inf puudus igalt poolt, siis eeldasin Bergeni näitel et kas on tasuta või siis koha peal saab kuskilt teada. Selleks tuli minna mingisse söögipubi laadsesse kohta ja baarman-i käest küsida lihtsalt. 200 NOK-i. Sry man, nii väga me Sind ka kuulda ei tahtnud. Nii tuli uus plaan - külla tagasi ja kohalikku kohvikusse. Mnjaa - väike takistus, et tuli 3 km jala käia, meid ei takistanud, sest bussid enam nii hilja ei sõitnud. Ja takso oleks sama kallis tulnud seal umbes nagu dr. Albani kontsert.

Meil oli nelja peale 1 helkur. See sama roosa kassiga, mille ma Kaurilt sünnaks sain. Eks ole. Vat kui kasulik kingitus :D. AGA kui eestis saab inimese moodi suure tee ääres kõndida, siis norras on nii, et kui on tee siis ainult autodele. Eks me siis pidime ennast autodeks mõtlema ja paratamatult otse suure tee peal käima. Ühel pool on kalju ja teisel pool tee tõke. Üldjuhul on ikka nii, et kui sa arvad et sa oled auto ja liigud mööda teed, siis tuleb alati ju vastu ja tagant ka teised autod ... Meie autod jäid igal juhul hoobilt seisma kui selline olukord tekkis, lootes, et meie roosa helkur tegelikult ka töötab! Kõik teised autod oli muideks taksod, sest küla ja keskuse vahel oli vaja liikuda - kavalasti on mõlematesse kohtadesse erinevad peod orgunnitud ! Üks jäi meie kõrval seisma ja uuris - Do you need a taxi ? Eeee, kas sa ei näe, et meil on omal juba taxid olemas :D
Igal juhul hakkas tekkima juba tunne, et nii ongi võimalik elusana kohale jõuda...kuni tuli üks väga suure kurviga lõik - probleem oli ta sellepärast et ma olin vahepeal helkuri ära kaotanud, PÄÄÄ. Kauri , sry, aga sa pead mulle uue kinkima :D.
Lisaks, et saanud me käia seega õigel pool teed üldse, sest autod lihtsalt poleks meid näinud. Seega, kui tekkis 5 sekundiks olukord, kus kummaltki poolt ühtegi autot tulnud, siis panime oma taxidele top geari sisse ja kihutasime täie hooga.
Ära tegime. Ellu jäime :D
Turvalisemas tsoonis liikudes (jalakäijatele mõeldud lumehunnikutes teelõik) läksime kisa järgi taaskord Hemsedali kohvikusse. Seal oli mingi pidu. Kohalikud põrkasid juba ja turistid (vanad mehed) kaklesid õues. Pressisime ennast ka sisse ja kuulasime natuke, kuid kuna paar meie seast ei olnud võimelised jätkama, siis rakendasime - kas kõik või mitte keegi - tõde ja põrkasime ka koju :)

Jälle PÜHAPÄEV ehk KOJU TAGASI :(

Kuna me laupäeva õhtul tutvusime ka natuke kohaliku eluga, siis ei hakanud enam õhtul pakkima. Seega ootas meid väga varajane äratus :S, kell 6 küll plaanisime, ja tegelikuses juhtus see 6.30 alles :P. Te ei kujuta ette, kui raske südamega panin oma lauapüksid kotti, aga mitte jalga... siis veel mütsi, laud...ülejäänud staff... niuks.
Hommikusöök kujutas endast tegelikuses jääkide hävitamist. Seega sõime pannkooke nii juustu, jäätise kui ka moosiga. Kõrvale ampsasime lihapalle ja lahjendatud mahla :D. Aga ega me kitsid ka polnud - sinna jätsime tubli portsu makarone ja tatart. Rääkimata soolast, suhkrust ja pesuvahendist.
Ja kui järgmised peaksid toa nii soojaks kütma, et aken uduseks läheb, siis nad teavad kus maalt siia teisi Jorhesid on tulnud, kuna jätsime neile sinna väikse üllatuse.. ;)

Apartment, mis oli meile nädalaks ajaks kodu eest, sai kenasti üle küüritud ja korda tehtud :). Ja siis pidime raske südamega hakkama oma kodinatega bussipeatuse poole minema. Loomulikult asus see täpselt üle tee kohast, kus me Skibussile iga hommik keskusse läksime...
NII EI OLE AUS, et meie peame koju minema ja teised lähevad mäele. Deem, see öö oli ka värsket peale sadanud. Kergemaks ei teinud asja ka see, et meie buss hilines 20 minutit. Napilt oleks juba sinna firmasse helistanud - et meil vaja lennuki peale ka saada. Ja selle aja jooksul nägime kuidas 3 skibussi läksid keskuse poole... CRÄPP ma ütlen.
Kui buss lõpuks kohale suvatses veereda, siis olime parasjagu külmunud ja nukrad. Hea seegi, et meie nimed olid bussijuhil kenasti kirjas ja saime oma tagumikud ikka sooja :P.
Jälle 3,5 h loksumist. Klapid peas vaatad välja neid lumiseid välju... küll oleks hea seal ja seal puude vahel sõita, mis powder. Lisaks ei aita muusika, mis klappidest tuleb ka lahkumisele kaasa, hoobilt liugled mõtteis mäel...

Kuna ilm on eriti kehva tänu tihedalt lumesajule, siis hilinesime natuke ka lennujaama. Check-in minnes peab aga teravat silma olema - kuna Estonian Air ei paistnud napilt SAS suure sildi alt välja. Saime enamvähem kõik korraga letti. Viskan oma kodinad kaalu peale... tsikk hakkab kontrollima midagi. Küsib - mis teil seal kotis on. Mina vastu - et lumelaud. Sis ta helistab kuhugi ja hakkab mulle mingit sokki ajama :
kas Te oma laua eest juba maksite ?
"Mis mõttes, et maksnud."
"Aga Tallinnas ?"
"Ei maksnud. Mul ju polnud ei seal ega siin kaal 20 kg üle?!"
"Ikkagi peab maksma."
"Mis mõttes ? Milles probleem ?"
"Lumelaua eest tuleb nagunii maksta ükskõik kas on kaal üle või ei ole."

Hakkan juba vaikselt vihaseks muutuma. Minu kõrval poksis Kalluril on sama jama. Vaatame nõutult Tiu ja Tiina poole, kes on kenasti check in teinud ja ootavad meid.
MIS TOIMUB ?!

"Minge sinna kus see kassa on ja makske ära."

?!?!?!? Kaks peavad maksma, kaks ei pea ?!?!?!
Lisaks sellele ei taha nad minu rihmadega matkakotti ka tavalisse pagasisse lasta :S. Ehk Check-inst oli siis ainult nii palju kasu, et sain oma kottidele kleepekad peale. Mul ei jäänud muud üle kui sinna asja uurima, minna, sest ega mul lennupiletit ju ei antud...

Sealses putkas vastab tädi, et jah Te peate maksma... Summa on 20 Eurot. Kusjuures kohalikus rahas nad ei võta?!?! Eurod või siis krediitkaart...Tere hommikust. Hakkan järjest rohkem kurjaks saama. Küsimusele, et miks kaks meist peavad maksma ja kaks ei pea - hämas ta midagi mulle. Oleks ma natuke rohkem mõelnud ja aega olnud, oleks rohkem praalinud, kuid lennukini oli ime vähe aega. Ka Kallur oli sunnitud ära maksma.

Kui Te mind seal näinud oleksite! Ma olin nii vihane, peas keerles juba igast toredaid sõnu, mida ma kavatsesin kohe estoniar air-le kaevata - kui ebapädevad töötajad on Oslo lennujaamas. ja kuidas nad omale vahelt kasu teevad. Faaan...Mida kauem ma seal viibisin, seda kurjemaks ma läksin. Põhimõtteliselt kui mul oleksid lokid oleksin nad lihtsalt sirgeks vihastanud... Ja kurat, (unsgüllde) aga kõht oli ka kuradi (unsgüllde, jälle) tühi. Meie kaasa pakitud pasteedisaiad ei paistnud ka enam isuäratavad!!!
Ja neid lahedaid trolliga võtmeihoidjad, mida pidi Liinale ja Liisile tooma, ma ka ei leidnud! Jama! Võib ametlikult öelda, et mulle ei meeldi Oslo lennujaam! Kohe päris kindlasti mitte. Bergeni oma oli ikka hulga armsam!

Nüüd saate aru miks siin osas ühtegi pilti pole ette näidata. Me olime napilt endast väljumas ja kellegil polnud tuju klõpsida.
Lennuk väljus ka ligikaudu 10 minta hiljem. See oli ka arusaadav, sest ilm oli ikka kehva küll. Nähtavus oli olematu. Ma kartsin tegelt juba, et üldse väljub kõvasti hiljem.
Pealpool pilvi oli küll päike jälle :). Ja üldse hakkas siis asjad paremaks minema. Kaasa haaratud EESTI lehest sai lugeda, et Eestil nii mõnigi kuldmedal juures! Ajee! Samas hakkas eriliselt kohale jõudma, et nüüd ongi siis see aeg, kui tuleb oma väiksest mullist välja ronima hakata. Ja juba HOMME peab asjalik olema...

Kokkuvõttes hilines lennuk ainult 5 minutit, pagas oli olemas ja terve. Ja armas Liina võttis meid vastu isetehtud soojade pirukatega, nämm!!! Liina - need olid überhead! Lisaks tõi ta mulle laeva pealt minu lemmik Soome komme ;). Ja mis kõige olulisem - ta viis meid otse Tartu :). Oli kannatlik ja kuulas meie seinast seina emotsioone :D Küll siis tuli hea kodu tunne :)! Meie teised reisikaaslased said ka kenasti koju, küll ilma pirukateta :)

Tartus kodus - oli imelik olla. Ka järgmisel päeval ei saanud matsu eriti lahti, pea käis alles ringi rõhu erinevustest. Muidugi oli järgmine päev väljas maailma kõige libadam, pidin 100 m peale 6 korda kukkuma. EKS OLE :D. Oled 6 päeva mäel ja tuled tagasi ühe sinikaga ning siis astud uksest välja ja murrad napilt kondid :D
Tööl olla oli hulga värskem ja tegusam, kuid ega mõtted läksid ikka iga natukese aja pärast trollide juurde tagasi... huvitav, kuidas täna seal ilm on ja kas kõrgemad tõstukid töötavad, kas Antid on juba midagi õppinud... Ma mõtlesin ka täna jälle neid samu mõtteid, klappidest tulevad lood viivad hetkega Hemsedali lumistele, skandinaavia Alpide nagu öeldakse, nõlvadele tagasi...

Kui võib öelda, et Upsimeeter hakkas minu jaoks Oslo lennujaamas täie rauaga tööle, siis lõpuks lahenes asi hästi! Loomulikult endiselt püha viha ja ka uudishimu täis, et mis seal lennujaamas ikkagi toimus - helistasin Estonia Air -i! Lahke häälega tädi seletab, et alates kolmandast märtsist hakkas Estonian Air-l kehtima la lumelaua, suuskadele jms eraldi hind- 20 eurot. OK! Selle peale, et kaks inimest pidid maksma - öeldi et neil siis vedas ?!?!?! Tere hommikust! Ebapädevus, ma ütlen! Ja mis mõttes poole lennu pealt tingimused muutuvad. Krt, ma ostsin pileti juba novembris! Aga ma ei jätnud jonni ja kirjutasin kaebuste osakonda kirja - et mina ei ole nõus sellega, et poole reisi pealt minu tingimused muutuvad! USKUMATU aga tõsi - öeldi, et loomulikult Teie ei oleks pidanud maksma! Ja kaks nädalat hiljem oleme Kalluriga kenasti selle raha tagasi saanud ! Lõpp hea, kõik hea.
Ma olen üli rahul ja õnnelik meie laheda reisi üle. Mitu aastat ootamist tegid selle eriliselt magusaks :).
Uuesti mäele sain alles kahe nädalapärast. Jah, kui ma enne julgesin ainult kolmest kuutseka nõlvast alla lasta (ok, ma lihtsalt ei jõudnud käia ka mäel nii palju), siis nüüd võttis haigutama :D. Kuigi Kuutsekas on ikka oma ja hea :), ja olgem ausad - kes oskad kuutsekal sõita, oskab seda igal pool. Väga hea praktika saab ikka :D. Ainult kõrgusest, pikast run-st ja kondlitest tunnen puudust. :) eks tegelt kogu sellest reisist... meeletult...

Aga millise laengu ma sealt sain! Ühtpidi on kergem, teistpidi aga palju raskem!
Saate ju aru küll......KRIIBIB...noh


P.S. SÕNASELETUSI :

Jorhe - chillid mäevennad ;) Norras
Jörhed- chillid mäevennad Rootsis 8)
Antid - Anti-Jorhed ehk Antid - tüübid, kes ei oska mäel käituda. Ja teevad seda pidevalt. Ja õppust ei võta. Kogemused kahjusk-õnneks ainult suusatajate seas :S
Cäps - mina 8)
Kallur - Kalle
Tiu - Tiiu
Tibi - Tiu laud
Pesamuna - Cäpsi laud noh
Lahjendatud mahl - ei raatsinud osta, järelikult tuli olemas olevat lahjendada :P
Upsimeeter - Cäpsil on oma upsimeeter. See läheb tavaliselt kõige ootamatutel hetkedel käima. Alati juhtub midagi. UPS, noh. See seostub kõige enim asjade kukkumisega, enda ja teiste lõhkumisega jms. Aegajalt laieneb ka sadade meetrite taha teistel inimestele. Näiteks neil hakkavad asjad maha kukkuma... :D
Faaan - kui tahad vaikselt omaette norra keeles vanduda
Unnsgüllde - igati sobilik öelda pärast faaan-i ehk palun vabandust! (Unnskyld)

Takke/Tak - Väga sobilik öelda selle sissekande lõputuseks (Takk).

TAKKE (aitäh) lugemast meie reisikirja!