Imelikult kombel tabas mind mõnda aega tagasi ... luulepisik on vast palju öeldud, aga väike luulehetk. Isegi sünnipäevalegi sai sõpru teistmoodi kutsutud, kui tavaliselt.
Kuid Kannale oleme juba mitu mitu aega tahtnud midagi teha, sest tema on meie kõik võimalike vidinaid parandanud, hankinud või noh elule turgutanud, läbi selle ka lõputöid päästnud.
Meiepoolne tänu realiseeris uhke nimega brändipudeli ja raamitud tänukirjaga. Luuletusse püüdsin panna kõik, mille eest Kanna tänukirja välja teenis. Liisi logisev toiletpott jäi kahjuks välja :P (rohkem salme ei mahtunud noh).
Pildilt ei ole napilt midagi näha, siis:
Kannale kui saabub kõne,
arvata võib ta, et mõne
vidina, mitte-terve,
parandada saab ta jälle.
Upsimeeter jälle laes,
katkine situatsioon ongi käes.
Või on keegi tark,
ise juhtme katki lõikand, praks.
Raginal kõik süsteemid
teateks annavad probleemid.
Kõike tinutada saab siiski
laiali lammutada kruvini.
Iga bait ja mega,
kartma peaksid teda.
Kõik saab üles leitud,
paika pandud, korda säetud.
Nii, et jääb vaid mul,
üle anda Sul,
kuldne, suur ja igavene,
medal mõtteline.
arvata võib ta, et mõne
vidina, mitte-terve,
parandada saab ta jälle.
Upsimeeter jälle laes,
katkine situatsioon ongi käes.
Või on keegi tark,
ise juhtme katki lõikand, praks.
Raginal kõik süsteemid
teateks annavad probleemid.
Kõike tinutada saab siiski
laiali lammutada kruvini.
Iga bait ja mega,
kartma peaksid teda.
Kõik saab üles leitud,
paika pandud, korda säetud.
Nii, et jääb vaid mul,
üle anda Sul,
kuldne, suur ja igavene,
medal mõtteline.
No comments:
Post a Comment