Tuunin esikut!

Kodus on siis turvaline olla kui tead, et kodu uks on tugev ja turvaline. Minul ei olnud. Väga hädasti oli vaja uut, sest kõikide teiste käimiste peale koridoris minu uks kolksus koledasti. No ja muidu oli ka jube kole ja väsinud :

Kuna vahel leidub osavate kätega inimesi tuttavate seas, siis tellisingi lõpuks uue ukse ära :). Isaga sai koos mõõdud võetud, sest teades minu õnne, oleks midagi muidu viltu läinud, kui üksi oleks seal möllanud.
Uks sai ükshetk valmis, nii ja kuidas ma selle siis Haapsalust Tartu saan? Need paar varianti millega mõttes arvestanud olin, kukkusid kohe ära. Hmm, vahel tasub asjadel ise paika loksuda, kui algul tundub, et kuidagi ei lähe. Ja nii läkski, mõni päev hiljem tuli välja, et siis üks suur auto ootamatult on siiapoole teel. Natuke organiseerimist, ja oligi uks Haapsalus kodus. Hehe, see kuidas ma 2 m-e Thomasega selle ukse kahekesi tema autosse mahutasime ja koju saime jääb tükiks ajaks meelde :D, sest noh, Thomas enam juhtima ei mahtunud :D ja nii ta põlved kõrvadeni kägaras kõrvalistuja kohal pidi leppima :D

Siis algas otsime, kes ta mulle ette paneks. See võttis ikka aega... A siis tuli välja, et seal, kus mure kõige suurem on abi kõige lähem. Otsese mõttes - naabripoiss lubas ette panna :) Ja panigi ja täitsa nummi sai :)
Mingi hetk saab üle peitsida ja tihendid ja liistud ja siis on veel nummim :) Lisaks leidsime ema isaga vahvad matid ka!

Kui ma ükskord osta.ee-s ringi kolasin, jäi silma üks päris muhe esikukapp. Selline, kus saab jalatsid peitu panna kasti ja peal on istumiskoht. Lisaks kõrval paar sahtlit ja riiuli osa. Tundus asjalik ja mõistlik. Kujutasin juba, et värvin üle ja saab elu äge.
A kas mõõdud ka sobivad üldse, ja kas pärast esikus mööda saab ka käia või jääb segama. Sellisel puhul aitab alati visualiseerimine - vedasin kõik oma kastid ja kohvrid ja ehitasin mõõtude järgi hunniku, mis pidi imiteerima kappi:

Sobis!

Kui pakkumise päev kätte tuli, hakkasin vaikselt jälgima, mis hinnani kerkib. Õhtuks hakkas liginema minu jaoks viimane hind, mida olin nõus välja käima. Mõtlesin, et ok, viimane pakkumine ja siis ma ei rohkem ei paku enam. Hahaa, ja see saigi minu omaks siiski.

Ja siis hakkas jälle ull logistika. Omanikud tahtsid ruttu jalust eest ära saada. hmm, keegi Tallinnast Tartu ei tule suure autoga... Nimelt on see kapp täpselt nii suur ja nii väike, et tavalisse autosse ei mahu. Noh, universaali oleks küll, a no ei liigu keegi sellegi poolest. Nii, kelle juurde hoiule jätta. Lõpuks oli Eneli nõus, tal ruumi on. Jälle probleem, et pole kedagi kelle autoga see Eneli juurde viia... Olin siis nõus kapi omanikule maksma et tooks kohale sinna. Olid nõus, a siis jälle kuidas neljandale korrusele saab, kuna kapp ei ole eriti ühe inimese tõsta.
Siis saime ringiga Tommi sõbrad appi tassima :D ja nii ta õhtuks Eneli juurde sai :D.
Süda rahul, et kapp on kindlas kohas, mõtlesin et kui õige aeg, küll saab selle kapi siis ka kuidagi Tartu.
Ringiga tuli välja, et üks vana sõber sõidab rekkaga Tallinna Tartu vahet vahel ja ta oleks nõus tooma küll. Paar nädalat hiljem oli just see päev, kui ta hakkas siiapoole tulema. Nii nii, lisaks oli võimalus tal oma bussiga see Eneli juurest ära ka tuua. Hakkab juba looma, siis aga Enelil oli just napilt kõige kiirem päev. A viimasel ajal on mõned jõud natuke ka minu poolt ning Enelil osutus võimalus korra kodus käia ja nii see kapp siis tema juurest lõpuks ära saigi. Noh Eneli, said sellega ikka omajagu trenni teha neljandale ja alla, mis :D?
Nii kapp liigub siis Tartu poole, aga kodu ukse ette seda ei saa, palun Peetri abi selles. Kõige pealt peaks kapp olema lõuna paiku, a päeva jooksul muutus see kellaaeg umbes kolm korda :D ja kättesaamis koht ka kaks korda. A õhtu pimeduses saime sellele lõpuks järgi sõita... õnneks see kiisu, kes teele jooksis oli nii tark ja keset teed seisma ei jäänud, muidu oleks väga kurb ikka olnud.
A kapi saime kenasti kätte :) ja nii see mul siis omale kohale saigi. Jälle ülirahul! Suvel tuunin ilmselt värviga üle, kuigi ega ta hetkel ka väga silma ei riiva :). Kohe õhtul panin jalatsid ka juba sisse, nii et mul on nüüd juba täitsa tuus esik :)

Puudu on veel peegel ja naigid üleriietele, a küll need ka omal ajal tulevad, just siis kui õige aeg!