LEIA MIND

Apr 27, 2012

Urrasurra

No miks peab Upsimeeter jälle laes olema. Kõik, mida puutun, läheb katki.
Hell kui tüütu!

Apr 16, 2012

Apr 12, 2012

ASJAD KAPPI! LÕPUKS!

Ma väga vabandan ja palun aru saada, kui viimased paar aastat olete juhtunud nägema mind kortsus riietega liikumas, sest täpselt nii kaua on minu riided kohvri elu maitsnud. Juba ühikas oli vähe ruumi kapis, a no vähemasti olid kõik riidepuul ja korrektselt riiulis. Ka üürikas olid paljud asjad kohvrites või pidid tihedalt väikesesse (legendaarsesse) kapikesse mahtuma.

Kuidas siis oma kodus? No aasta aega on nad ikka sama elu peal olnud. Eks ma katsusin teha, mis ma suutsin ja riputasin riideid kõik võimalikesse kohtadesse, ka akna lingi külge:


Aga kui aus olla siis olin nad enamasti kohvrites või hunnikus:


Mitte eriti vahva hunnik mis :D? Lisaks ootasid lahtipakkimise järge ka viimased kastid jumal teab mis asjadega :D. Eks ma katsusin seda hunnikut ka tekkide alla peita, kuid eks ega teadmisest, et kapp tuleb muretseda ei pääsenud. Ega ei tahtnud ka. Ja nagu ma juba hakkan aru saama, siis õiged asjad leiavad ise sinu juurde tee ---> sest siis ühel päeval saatis Liinuska lingi, kus minu voodi stiilis kapp oli. No vot seda täpselt mul vaja oligi.

Piilukas kodulehele: www.roikaait.ee

No hind oli krõbe ja täpselt sellises mõõdus kapp ka päris ei oleks sobinud, aga stiililt küll. Kuna ruumi nüüd laialt mul magamistoas ei ole ja ilusat krohviseina ka ei tahtnud ära peita kapi taha, siis ainuke lahendus oleks olnud nurgakapp (tänks Liina ja Eneli mõtte eest). Poes kolades neid eriti pakkuda ei ole, eriti mis puutub mõõtudesse, sest minu kapp pidi mahutama lisaks riietele ka kõik muud - jalatseid, tolmuimeja, kotid, sallid, rätid, laua asjad, jne jne jne staff - mille jaoks teistel on eraldi panipaigad või kapid. Kuna esikusse ka eriti palju üleriideid ei olnud plaanis seisma panna siis pidid ka talvejoped jms, kappi peitu saama suviseks hooajaks.

Võtsin siis meistrimehega ühendust, kas ka eritellimuse peale on nõus kapi valmis tegema. Muidugi oli! Nii asusin siis joonist tegema. Kõige pealt turnisin siis oma hunniku otsas ja mõõtsin maksimaalse kapi külgede suuruse ära. Kuna see teatavasti ka nii palju ei selgemaks asja ei tee, siis panin taas ajalehtedest põhjaplaani kokku.
Hmm, sellise plaaniga peaks mahutama palju? Ei usu väga...


Asusin kohe netti uurima, mis lahendusega valmis kapid tehtud on. Ja siis sai pilt selgemaks juba:


Tegin vajalikud "parandused" ja asi hakkas ilmet võtma. Selline võiks juba ühtteist mahutada :D



Kuna meistrimees on põhjalik inimene, tuli ta ise kohale täpset kapi kohta üle vaatama ja nii me koos tund aega viimased detailid ja kõrgused paika panime.
Eks veits kipakas joonis, kuid enamvähem annab aimu milline pidi tulema.


Nii, joonis paigas, sai kokkulepitud, et märtsi lõpp-aprilli algus saab kapp valmis. Eks elevus oli sees, aga suutsin kuidagi selle aja üle elada. Nii ja siis nad oli üks päev ukse taga :D. Lohistasin nurga puhtaks - või noh, lükkasin hunniku toa teise otsa.


Selle kapi panekuks oli vaja kahte meest ja hulga tunde, sest see ei ole mingi lihtne taburet, mida kokku panna.


Nelja ja pool tundi hiljem, oli kapp koos. Uskumatu! Nii äge tuli, ja täpselt parajate mõõtudega! Ei väiksem ega suurem kapp poleks kõne alla tulnud!

Ja üks väike koduhaldjas kolis ka kappi sisse :) (tänks emme)


Kuigi ma hirmsasti kibelesin, ei saanud kohe asju sisse hakata laduma, sest kapp oli alles eelmisel päeval õlitatud ning " lõhnas" omajagu veel :) A nii saingi vaikselt nautides teisi asju sorteerida, sest ma tegin omale ülesandeks, et vaatan väääga kriitilise pilguga kõik asjad enne üle kui kappi oma koha leiavad. Küll asjade ära viskamine võib teraapiliselt mõjuda :D

Imeväel on nädal hiljem "hunnik" kadunud ning tuba juba hingab.

Hetkel leidsid kapis koha ka asjad, mis kunagi sealt välja kolivad - niipea kui mõni riiul otsustab kuhugi tekkida :)


Toa nurk veel kord siis:
AASTA AEGA TAGASI:


TERVE AASTA


PRAEGU



SIIT näeb minu kappi ka ROIKAAIT kogulehelt! Soovitan meistrimeest. Tooted on ausad ja meistrimees tasemel!

Teate, mis on veel vahva - ma mahun sinna sisse täitsa püsti seisma, nii et tegu on peaaegu lausa karderoobiga. Meistrimees ise tegi ka peenikest nalja, et sinna mahub päris mitu meest peitu :D
Küll sai hea kapp planeeritud, mis :D?

Tuunin esikut!

Kodus on siis turvaline olla kui tead, et kodu uks on tugev ja turvaline. Minul ei olnud. Väga hädasti oli vaja uut, sest kõikide teiste käimiste peale koridoris minu uks kolksus koledasti. No ja muidu oli ka jube kole ja väsinud :


Kuna vahel leidub osavate kätega inimesi tuttavate seas, siis tellisingi lõpuks uue ukse ära :). Isaga sai koos mõõdud võetud, sest teades minu õnne, oleks midagi muidu viltu läinud, kui üksi oleks seal möllanud.
Uks sai ükshetk valmis, nii ja kuidas ma selle siis Haapsalust Tartu saan? Need paar varianti millega mõttes arvestanud olin, kukkusid kohe ära. Hmm, vahel tasub asjadel ise paika loksuda, kui algul tundub, et kuidagi ei lähe. Ja nii läkski, mõni päev hiljem tuli välja, et siis üks suur auto ootamatult on siiapoole teel. Natuke organiseerimist, ja oligi uks Haapsalus kodus. Hehe, see kuidas ma 2 m-e Thomasega selle ukse kahekesi tema autosse mahutasime ja koju saime jääb tükiks ajaks meelde :D, sest noh, Thomas enam juhtima ei mahtunud :D ja nii ta põlved kõrvadeni kägaras kõrvalistuja kohal pidi leppima :D

Siis algas otsime, kes ta mulle ette paneks. See võttis ikka aega... A siis tuli välja, et seal, kus mure kõige suurem on abi kõige lähem. Otsese mõttes - naabripoiss lubas ette panna :) Ja panigi ja täitsa nummi sai :)
Mingi hetk saab üle peitsida ja tihendid ja liistud ja siis on veel nummim :) Lisaks leidsime ema isaga vahvad matid ka!


Kui ma ükskord osta.ee-s ringi kolasin, jäi silma üks päris muhe esikukapp. Selline, kus saab jalatsid peitu panna kasti ja peal on istumiskoht. Lisaks kõrval paar sahtlit ja riiuli osa. Tundus asjalik ja mõistlik. Kujutasin juba, et värvin üle ja saab elu äge.
A kas mõõdud ka sobivad üldse, ja kas pärast esikus mööda saab ka käia või jääb segama. Sellisel puhul aitab alati visualiseerimine - vedasin kõik oma kastid ja kohvrid ja ehitasin mõõtude järgi hunniku, mis pidi imiteerima kappi:

Sobis!

Kui pakkumise päev kätte tuli, hakkasin vaikselt jälgima, mis hinnani kerkib. Õhtuks hakkas liginema minu jaoks viimane hind, mida olin nõus välja käima. Mõtlesin, et ok, viimane pakkumine ja siis ma ei rohkem ei paku enam. Hahaa, ja see saigi minu omaks siiski.

Ja siis hakkas jälle ull logistika. Omanikud tahtsid ruttu jalust eest ära saada. hmm, keegi Tallinnast Tartu ei tule suure autoga... Nimelt on see kapp täpselt nii suur ja nii väike, et tavalisse autosse ei mahu. Noh, universaali oleks küll, a no ei liigu keegi sellegi poolest. Nii, kelle juurde hoiule jätta. Lõpuks oli Eneli nõus, tal ruumi on. Jälle probleem, et pole kedagi kelle autoga see Eneli juurde viia... Olin siis nõus kapi omanikule maksma et tooks kohale sinna. Olid nõus, a siis jälle kuidas neljandale korrusele saab, kuna kapp ei ole eriti ühe inimese tõsta.
Siis saime ringiga Tommi sõbrad appi tassima :D ja nii ta õhtuks Eneli juurde sai :D.
Süda rahul, et kapp on kindlas kohas, mõtlesin et kui õige aeg, küll saab selle kapi siis ka kuidagi Tartu.
Ringiga tuli välja, et üks vana sõber sõidab rekkaga Tallinna Tartu vahet vahel ja ta oleks nõus tooma küll. Paar nädalat hiljem oli just see päev, kui ta hakkas siiapoole tulema. Nii nii, lisaks oli võimalus tal oma bussiga see Eneli juurest ära ka tuua. Hakkab juba looma, siis aga Enelil oli just napilt kõige kiirem päev. A viimasel ajal on mõned jõud natuke ka minu poolt ning Enelil osutus võimalus korra kodus käia ja nii see kapp siis tema juurest lõpuks ära saigi. Noh Eneli, said sellega ikka omajagu trenni teha neljandale ja alla, mis :D?
Nii kapp liigub siis Tartu poole, aga kodu ukse ette seda ei saa, palun Peetri abi selles. Kõige pealt peaks kapp olema lõuna paiku, a päeva jooksul muutus see kellaaeg umbes kolm korda :D ja kättesaamis koht ka kaks korda. A õhtu pimeduses saime sellele lõpuks järgi sõita... õnneks see kiisu, kes teele jooksis oli nii tark ja keset teed seisma ei jäänud, muidu oleks väga kurb ikka olnud.
A kapi saime kenasti kätte :) ja nii see mul siis omale kohale saigi. Jälle ülirahul! Suvel tuunin ilmselt värviga üle, kuigi ega ta hetkel ka väga silma ei riiva :). Kohe õhtul panin jalatsid ka juba sisse, nii et mul on nüüd juba täitsa tuus esik :)

Puudu on veel peegel ja naigid üleriietele, a küll need ka omal ajal tulevad, just siis kui õige aeg!