Tõstame tuju!

Eks anekdoodid sünnivadki elust enesest. Kuna hetkel on paar päris head sellist juhtumit soolas siis pean lihtsalt nad kirja panema, saab mõni teinegi naerda.

Juhtum 1
Läksid mul onupoeg emaga poodi ja turule. Ostavad turuhoones erinevate lettide tagant head ja paremat. Helger on nii tubli ja tassib kotte, kus ühest neist on äsjaostetud munad. Hakkavad liikuma järgmise turuhoone ruumi, kui äkki tädi karjatab üle turuhoone:" Helger, ole ettevaatlik, munad jäävad muidu ukse vahele".

Juhtum 2- Helger särab jälle :D
Istume mulgimaal mõningad aastad tagasi ja onupojad räägivad mis nad põnevat teinud ka on. Selgub, et Helari on läinud mudellevanduse ringi.
Helger, kui ka vana tehnikahuviline seletab edasi: " Kui sügis tuleb siis emme paneb mind vooluringi!"

Juhtum 3
Seltskond vahvaid selle läheb kanuumatkale. Üks noormees avastab, et tal vaja veel poest läbi minna. Lähebki kohalikku maapoodi ja küsib:
"Tere, kas teil kondoome on?"
Müüja vastab: " Kahjuks ei ole."
Noormees mõtleb ja ütleb:"Ahh, andke seda tavalist kilekotti siis, see ajab ka asja ära!"
Müüja jääb jahmunult noormeest vaatama...

--> Kanuutamisel on ikka ju vaja mobiiltelefonid millessegi märjakindlasse pakkida :D


Juhtum 4
Politsei peab kinni jalgrattaga sõitnud ilmselgelt purjus tüübi. Palub tal siis kas jalgratas käekõrval edasi minna või teine variant on, et viivad ta kainerisse ära.
Purjus mees ei ole hästi sellega nõus ja ütleb politseile:" a, kas mina tulen Teile ütlema, mis autoga Te sõitma peate!"

Loogish et käed läksid raudu ja kainerisse :D

Ilm on kehva, nüüd vaatan kardinaid :)

Kõige ilusamad kangad vist, mis ma enne näinud olen. Võtsin julguse kokku ning õmblesin elu esimesed kardinad :)Tume kardin hoiab valguse kenasti kinni ja õhuke on lihtsalt nii meeletult ilus! Olen tulemusega ülirahul :)

Enne ja pärast

Lumelaua hooajaks valmis :)

Jep. Valmis, mis valmis. Laual on isegi määre all :D!

Aga kaelarätiku idee sai tegelikult alguse juba mõnda aega tagasi. Tahtsin endale uut rätikut, sest olemas olevad olid kas liiga väikesed, et korralikult ümber kaela panna või kehvast riidest. Poes aga ju reeglina midagi vahvat ei ole, rääkimata et kangapoest saaks midagi ägedat, eriti veel selle teemalist. Siis käisingi Tiule välja mõtte, et teeks oma kambale hoopis ise lumelaua teemalised kaelarätid.

Tiu mässas mõnda aega kujundamisega, peale seda saatsime trükki (läks super odavamalt, kui algul arvasime) ning siin ta on. Plaanime nimed ka peale tikkida, sest 4-5-si koos reisides võivad nad meil sassi minna lihtsalt :D

Meie oleme igal juhul väga rahul :)

Peppermint

Ebaküdoonia

Peale selle, et see õitseb kevadel meeletult kenasti, sobib ta purki panna igal kujul, ja maitseb imehästi.

Jõuame järgi, tasapisi.

Ma olen endiselt sellel arvamusel, kuid vahel mõni asi siin elus muutub ning vahel ulatub ka väikeste inimeste tegude mõju kuhugi kaugemale...

http://www.itk.ee/index.php?article_id=446&page=30&action=article&

Eestis on see konkreetne ravi alles lapsekingades, kuid õnneks on alguski tehtud.
Aga loodan siiralt, et kellegi jaoks on sellest uuest võimalusest siin kohapeal kodumaal väga palju abi. Vähemasti ollakse nüüd infomeeritud, ja info on siin elus äärmiselt vajalik, võiks öelda isegi eluvajalik.

"Pind silmast välja" projekt

Ma arvan, et mul veab, vähemalt vahel. Ei ole vist just tavaline, et tuled koju ja remont saab vaikselt ise valmis :D

Aga asjast lähemalt. Siis kui köögi ja koridori seinad said omale uue värvikuue, tundus korstnajalg kohe eriliselt kole, väsinud ja korrastamist vajav. Seda et see väga häiriv oli, sellest saan alles nüüd aru, kui kõik juba korras on.

Kui mina mõtlesin sellega tegeleda, siis kui mul just aega on, ning kuna teised asjad (akna puhastamine, kardinate õmblemine jms) oli minu nimekirjas eespool, siis Tiule oli see korstnajalg nagu eriliselt pinnuks silmas. Ja üks päev kui ma koju tulin, oli Tiu, kes minu poole oma kodu akna tagusest remontitöödest ja puurimisest põgenes, selle projektiga vaikselt alustanud :D

Kuidas siis anda tellisseinale uus nägus olemine?

Vaja läheb: kraapimiseks nuga või mõni tugevama otsaga ese; lihvimiseks liivapaber; erineva suurusega teipi; kruntvärvi; erineva suurusega pintsleid;vuukide jaoks liiva ja segu; värvi ja entusiastlikku sõpra nagu Tiu :)

Siit väike üle vaade, kuidas Tiu seda tegi:
1. Esteks kraapida vanad vuugid puhtaks:

Näeb ju juba palju viisakam välja mis :

2. Seejärel tuleb kivid puhtaks lihvida:

Mõnele võib tunduda, et aga miks ei jätnudki selliseks punaseks nagu paljudel on. Põhjus väga lihtne - need kivid ei olnud seal just kõige uuemad, osad nendest üldse teistvärvi, nii et selliselt neid jätta ei ole saanud. Lisaks selline värv nagu kohe ei sobinud ka.

3. Uued vuugid : Segu valmis segada ja seina! Aga aega võttis mätsimine omajagu, sest tuli ju ka kenasti vormi hoida.

4. Järgmine etapp : Ajee, teipimine! Okok, teipisimisel mõte ka - kruntimine oli hädavajalik. Sellisele vanale tellisele ei jää pruugi hästi külge jääda midagi. See oli see töö siis, milles sain ka mina ise kaasa teha natuke :D

5. Ja lõpuks, lõpuks sai ka värvi peale kanda. Kuna krunt alla sai, siis ei olnud kaks korda vaja värvida. Kivid said sama värvi kuue, millega seinad olid võõbatud, nii et harmoneerus kõige ümbritsevaga väga kenasti!

ENNE:

PÄRAST:

Ja kunagi ei tohi unustada detaile - kui kõik saab ikka uue kuue, siis ei saa ka lõõride luuke ju punaseks jätta :) Köögikapi uksi värvides läksin vahepeal ühe värviga alt - sai liiga tume hall ning terve potsik jäi seisma. Nüüd sain siis selle kohe riiult võtta ning luukide värvimiseks kasutada.

ENNE:

PÄRAST:

Must-valge on moes

Kolm põlvkonda

RUHNU

Üks augustiõhtu läbi erinevaid külateid leidsime end Eneli juures Pärnumaal! Nende vahva Zorro tuli haukudes meid tervitama. Ja siis läks üks suurem küpsetamine lahti :P. Mina tegin viineripirukaid, ja siis tegime Tomi juhendamisel "ILUSAID" pirukaid ka :P. Eneli sa maha vahva koogiga. Ja siis oligi juba une aeg, sest ega väga vara tuli ju juba ärgata.
Me oli nimelt plaan Ruhnu minna.

Ärkasime jah vääga vara, ja pakkisime asju ikka viimase minutini. Ja kui meie Munalaiule jõudsime, olid teised juba kohal :)

Ootuses. Lõpuks saime pakid vööri ja minekut :) Mis siis, et meie söök ja asjad olid bändi meeste pillide ja trummide all :D lootsime parimat, et mõni asi meil ka terveks jääb :)

AEGNA paat

Mulle meeldib meri :) Võib öelda, et ilma selleta ei saa.

Meie kolm, kes kõik see 2,40 h väljas olime :)

Samal ajal all konkus

Esimest korda elus kandsid paksu mütsi ja kindaid juba augustikuus!

Ka vihm ja tuul meid alla konkusse ei ajanud, aga nu olgem ausad, seal all oleks ka minul süda pahaks läinud. Ja veel missuguseid energiaringe me Larissa ja Eneliga tegime :D, mis sa teed kui patja pole ja uni ka.

Mõnel korral nägime 4 teist reisiliiget ka, ja kui nad ka välja tulid konkust, siis leidsid kohe uued sõbrad, kes märjukesega kostitasid :)

Kott pirukaid ja pooled õlled hiljem saigi oma jalaga esimest korda Ruhnu ära proovitud :) Mõnus oli. Ja käia saime ka kohe omajagu, aga õnneks ilma nende miljoni kotita, mis meil kaasas oli, sest Eneli orgunnis kotid naabri auto peale! Ja meil vedas üldselt ka - kõik, mis kottides jäi terveks ning ühtegi vette ei kukkunud kottide mahalaadimisel :P (ühel kukkus lebomatt, talle öeldi selle peale oih ja et küll laine varsti selle kivihunnikusse viib).

Arusaadav ikka, miks Tomil kott seljas jah?

Et ikka lõbus oleks!

Peale kohale jõudmist tegime, nõrgad nagu me oleme, kohe ühe tunnise uinaku. Vanainimesed ka ju juba. Muidu oli aidas vääega hea magada, aga natuke jahe oli mul magada, aga kui ma omale toast 5 tekki lisaks tõin oli juba parem :)
Saime ka söögi lõpuks valmis kamba peale ning peale seda tegime kohe väikse ringkäigu "keskusesse".

Tom loomulikult pani kohe meie kõigi närvid proovile, sest oli vaja ikka ronida kuhugi, et äkki saab midagi KIPSI jälle :P

Nägime külapoodi kahte, surnuaeda ja muidu keskust ka :P

Sõber räägib "ilmekalt" anekdooti!


Pärast oli sauna, südamepuistamise ja lällamise aeg.

P.S. Paideveilased ajavad saunas Tiivad laiali :P

HOMMIK

Hommik terendas lõuna paiku. Aga kus meil naistel vedas - märkamatult läks pannkoogi tegu meeste kätte. Hiljem saime muidugi aru, miks - igast ilusaid ja mitte ilusaid kujundeid tuli sealt. Ühesõnaga nad tõestasid, et suvel saadud koondhüüdnimi PRIMAADID (http://et.wikipedia.org/wiki/Esikloomalised) ikka õigustab ennast...

Eluilus ilm oli nii, et laud kattus õue.

Liina ja Kauri ööbisid selles Kuuris. Päriselt.

Lebosime ka ikke natuke, aga siis tuli jalad kõhu alt välja võtta ja minna uuesti keskusesse...

Poes kindlustasid meie poisid, et nad ikka meelde jääksid:
"Mismõttes, kas Teil Bocki ei olegi?!?!?"... "Aga liimi"?

(me tegime, et me ei tunne neid :D )

Okok, liimi oli vaja Tommil, kes seekord küll ennast ära ei lõhkunud, küll aga oli plätu käimiskõlbmatu.

JA siis poest jälle sadamasse - kuna Regati raames pidi tulema Ristna laev kõigile vaadata-katsuda. Dsiisas, kui pikk võib üks 3 km-ne lõik tunduda...

SADAMAS

RISTNA - nüüdsest muuseumi-õppelaev

Enelile meeldivad Kaptenid!

Ja meile Kaptenid, kes pilti teevad :)

Ainuke ROOSA asi Ristnal

Selleks hetkeks olid poisid juba ammuammu meist maha jäänud. Ja tore oligi et jäid. Meil oli selle lõbusa meeskonna ka väääga tore.
Siin seisame näiteks köögi juures. Kas Teie teate, miks sellistes paatides on köögi vägaväga kitsad? Aga sellepärast, kui laev ikke kreenis on, siis on kena selg vastu seina toetada ja saab ühe käega potte toetada ning teisega näiteks lõikuda vms.
Aga ega nad meid sealt eriti ära lasta ei tahtnud, olid nõus 4 madrust maha jätma, et me saaks kaasa tulla.

Nu me pidime selle KOKA nimest ikka pilti tegema :)

Meile Eneliga meeldib igal pool ronida.

Mis mina sinna teha saan, et ma ei ... ulatu...

Ja ikke kutsuti meid õhtul sadamapeole ka :)

Aga meie naised, olime seda meelt, et randa peab ka ikka minema :)

Aga läksime ringiga, et et saaks ikka rohkem metsa vahel käia, kui mööda ranna äärt minna :P

Aga eks nõrgad (loe: mehed) jäid jälle maha nii, et metsa vahel tuli neile noolekat teha :)

LIMO Biits

Kes selle võsa siia istutas?

Vesi koos lainetega oli eriti hea ja liiv rannas ka :)

Ja pool tundi hiljem jõudsid täiesti õigeid teid pidi ka Primaadid kohale... ei mitte piraadid, Primaadid.

Aga kuna Primaadid jõid ka minu õlled tee peal ära, siis nad pidid uuesti poodi minema :D, ja me jäime omapead. Küll oli mõnus :) Päevitasime (viimast korda sel suvel) ja tukastasime ja lebosime. Ausalt, tuli isegi puhkuse tunne!

Eriti kerge ei olnud sealt rannast ära minna, aga lubasime järgmine päev uuesti tulla.

Vahepeal kuskil saarel...

Lõpuks tuli siiski rannast ennast ikke ää liigutada. Raske oli algus, aga õnneks oli kodutee väga mõnus jalutuskäik läbi metsa, kus saime ikka suud mustikatest tumedaks :)

Eks meil säilis väike lootus, et kui koju jõuame on saunal tuli all ja grill särisemas, kuid me ei olnud üllatunud, kui kõik mehejurakad sellises asendis leidsime...

Eks tuleb siis kõik ise ära teha :P, ja loomulikult saime hiilgavalt hakkama. Järgnevad tunnid möödusid kuidagi eriti kiiresti, eks oli vaja ju uuesti sadamasse liikuda - olime ju saanud kutsed õhtusele tantsupeole. Tee sinna tundus jälle mega pikk, ja eks me jõudsime kohale ka suhteliselt hilja. Ikka pimedas. Aga ilm oli meeletult ilus ja pidu oli aus tantsulka. Ja endiselt on mul hea meel, et minust 10 aastat nooremad ja vanemad mind sama vanaks peavad :)... ehk nooreks!
Ja purjekad on toredad, ja ruudulised ketsid on ka ägedad. Ja sõbrad on endiselt sama teravad ka hommikustel tundidel :P

Koju saime kõik õigel ajal, sest selle paduka kätte ei oleks tahtnud küll jääda. Küll said mõned fotokad ja seljakotid täitsa läbimärjaks :D

Viimane päev kulges nagu ikka viimased päevad. Väsitavalt ja uimaselt. Viimasel hetkel läks kiireks nagu ikka. Igast vahvat draamat sai, näiteks kuidas Tom jäätmeid likvideerib :P.
Lõpuks sadama poole vantsides saime auto peale küll vahetult enne sadamat, aga siiski vahva oli.
Seekord saime natukene teised kohad omale paadis, kuid vaata et mõnusamgi oli, ning lõpuks tõime ka magamiskoti välja :D

Vahva oli. Ma läheks uuesti varsti hea meelega Eneli :)

NB:
Toidu mahakukkumisel Kolme sekundi reeglit enam ei kehti - vaid nüüdsest on - "Keegi ei näinud"

Ja ühte ankedooti ma tean nüüd tänu Tomile elu lõpuni -
" Kuidas politsei konservi avab? Avage, siin politsei!"