Neljas reisihommik tervitas siis Leedu võpsikus. Äratus oli pandud 08.00-ks. Äkki juhtub ime ja Feliks on tõesti kell 8 kohal. Ronisime siis välja, seda olid sunnitud tegema ka teised, sest kui juhtumisi meie võti ka tuleb, oleksid nad pidanud oma autod eest ära ajama. Pakkisime ennast kokku, aga poole 9-ks ei olnud kedagi kohal. Liis käis veel järvevees juukseid pesemas, kuna ta oli ju ainukesena kuumast veest eelmine päev ilma jäänud.
Nu võtsime siis Liina ja Liisiga julguse kokku ja liginesime varksi tondimajale. Vähemasti Feliks väitis, et ta ööbib seal. Uksed olid muidugi kinni igal pool ja uksekella peale ei tärganud keegi liigutama, kui seal üldse oli kedagi...
Teised juba olid proovinud tabalukku eest ära saada muude vahenditega, kuid ebaõnnestunult.
Kuid ometi tuli hetke pärast Feliks. Nagu ära vahetatud mees, vaikne ja peaaegu otse sammudes. Sain võtme ja mul pole üle pika aja nii hea meel millegi üle olnud, kui seda tabalukku lahti keerates! Feliks oli hommikul igati viks poiss ja vabandas, et ta oli purjus olnud eile ja et hommikul hilines võtmega :) nii et igati vinge värk :D
Nu võtsime siis Liina ja Liisiga julguse kokku ja liginesime varksi tondimajale. Vähemasti Feliks väitis, et ta ööbib seal. Uksed olid muidugi kinni igal pool ja uksekella peale ei tärganud keegi liigutama, kui seal üldse oli kedagi...
Teised juba olid proovinud tabalukku eest ära saada muude vahenditega, kuid ebaõnnestunult.
Kuid ometi tuli hetke pärast Feliks. Nagu ära vahetatud mees, vaikne ja peaaegu otse sammudes. Sain võtme ja mul pole üle pika aja nii hea meel millegi üle olnud, kui seda tabalukku lahti keerates! Feliks oli hommikul igati viks poiss ja vabandas, et ta oli purjus olnud eile ja et hommikul hilines võtmega :) nii et igati vinge värk :D
Sisuliselt oleksime võinud seal oma hommikusöögi ka ära süüa, aga kuna tuhin oli sees ja mina isiklikult ja teised ka enam sinna kauemaks eriti jääda ei tahtnud, siis asjad autodesse (meie asjad MEIE autosse) ja panime minekut.
Peatusime veel mingis linnakeses (nime ei mäleta enam muidugi) mis sinna kohe ligidusse jäi. Leidsime mingi oki söögikoha ja lootsime kiiret teenindust, sest silme ees hakkas kergelt mustaks minema küll. Lisaks sain ma eelmise õhtu emotsioonidest mingi kahtlase lööve ka veel, Leedu võpsikusse enam ei lähe! PUNKT!
Aga rahvuslus ennekõike!
Sööki oodates lõbustati ennast kohalike vaatamisega
Käis kõva arutelu, et kas see vennike oli pilves või niisama enesetapu äärel, sest see oli lihtsalt kohutav kuidas ta välja nägi ja liikus.
Kõht täis, arve makstud, kerge löök m....sse ja minek!
Kaugem siht oli jõuda õhtul 22 või 24-le Saaremaa praamile, kuid enne seda külastasime veel paari turismikat!
Ristimägi oli tore elamus
Ristimägi oli tore elamus
Siis taheti näha Rundale paleed. Kuna lõõmas 3o kraadi siis meie ei viitsinud sinna kulda ja karda ja kuulsat roosiaeda vaatama minna vaid võtsime poest head ja paremat ning lebosime varjus mõnusasti. Enamus läks ikka nii aega kui ka lossi vaatama.
Meie väike lebo. Väga kasulik oli - tegime ülitähtsad otsuseid selle ajal. Nimekirjad mis Liis ja Kanna sünnipäeval nädalavahetusel süüa teha...
Rundale palee nähtud, suundusime kohe üle tee vanade autode aeda, kui nii võib öelda. Igal juhul oli tegemist väga laheda papiga, kes oma lõbuks restaureerib vanu autosid. Ikka nii eelmise sajandi alguses omasid. Lubas meil isegi pilti teha, mida tavaliselt ei tohi, aga nu me olime ju naabrid nagu ta ütles :) (Y). Rääkis väga heas ja selges venekeeles ja viis meid lahkesti oma garaazigi. Kui keegi oleks olnud huvitatud, siis ta oleks saanud ühega neist kohe koju sõita. Ainuke halb asi asja juures oligi see, et hoolduses oleks pidanud ka seal samas käima vajadusel.
Oli omajagu tsikleidgi...
Euro andis lahkesti papile Eesti õlut külastuse eest... kuid kuna ta vist väga õnnelik selle üle ka ei olnud, siis me panime kamba peale ikka omajagu rutsi talle sinna "remondiraha" jaoks. Aga mul oli seda ainult rõõm teha! Kui Te peaksite sinna sattuma, siis tervitage vanapapit meie poolt ja poetage ka ise sinna midagi. See oli hämmastav mida ta oli teinud nende autodega!!! Vat kus on KIRG!
Egas midagi, jälle Riia!
LIDO-s sai kõhud täis söödud head ja paremat kraami
Parklas läks meil ka omajagu aega, oi, see oli raske, sest siis oli päikese käes juba 35 kraadi. Õnneks, et meil oli konditsioneer olemas (Y) Järgmiseks sõitsime koos linnast välja.
Magasime maha ühe tee äärde keeramise, kus oli wolitolkide üleandmise koht vist, aga kuna see tuli liiga äkki või me ei kuulnud wolkitolkist, siis me panime mööda neist.
Üks meie ekipaaži autodest jäi oma teed rahulikult edasi sõitma. Meile kihutasid kaks ekipaaži aga kimades järgi. Nimelt meie olime oma wolki kinni pannud, sest nagunii pidime ju praamile sõitma. Kuna teised pidid veel ujuma ka minema, siis mõtlesime et sõidame juba ees ära.
Aga Kannal tekkis "tore" mõte Liina teine wolkitolki meile ikkagi 100 km/h läbi autoakende ära anda. Jeee vrait :D Kui me oleksime autod ka suutnud kenasti nii hoida et kokku poleks pannud, siis kuna mina oleks pidanud selle vastu võtma, siis nagunii oleks see mul ju arvestades upsimeetrit MAHA KUKKUNUD :D
Üks meie ekipaaži autodest jäi oma teed rahulikult edasi sõitma. Meile kihutasid kaks ekipaaži aga kimades järgi. Nimelt meie olime oma wolki kinni pannud, sest nagunii pidime ju praamile sõitma. Kuna teised pidid veel ujuma ka minema, siis mõtlesime et sõidame juba ees ära.
Aga Kannal tekkis "tore" mõte Liina teine wolkitolki meile ikkagi 100 km/h läbi autoakende ära anda. Jeee vrait :D Kui me oleksime autod ka suutnud kenasti nii hoida et kokku poleks pannud, siis kuna mina oleks pidanud selle vastu võtma, siis nagunii oleks see mul ju arvestades upsimeetrit MAHA KUKKUNUD :D
Ok, panid ette meist jälle. Üks hetk on ainult valget tossu ees pool, must joon maas, ja Liisi pidurdab napilt pidurid blokki. Mis nüüd siis juhtus? kellegil juhtus autoga midagi?
Avarii ???
EI, mõni tark meie esimeses autos pidurdas viimasel hetkel, kuna seal oli tee vasakul,mida mööda oleks randa saanud... Kanna pidurdas ka kummid siledaks. Õnneks läks kokkuvõttes. Matk ei lõppenudki oma seltskonna autode ahelkokkupõrkes, kuna olematu pikivahe ja 120 km/h ( sest just oli tehtud meist möödasõidud ju) kiirus olid seekord piisavad.
Meil jälle hari punane, sest kui mina oleks see hetk roolis olnud siis oleksin võinud kenasti Kannale sisse panna.
sry, aga need paar mahlakat sõna olid õigustatud, mis me uuesti sisselülitatud wolkisse ütlesime! Sest see oleks võinud olla kõige mõtetum avarii üldse! Elasime Läti kamikaatsed üle ja nüüd teeme oma autode vahel kokkupõrke! Mõtekas!
Igal juhul meie panime harjad punased ees minema! Poole tunni pärast helistati ja paluti vabandust. Nu jah, meil jagus indu ikkagi 22-le praamile jõuda ja nii me eesti piiri ületades kihutama hakkasime.
Lasin teel olles reisi veelkord mõtteis läbi. Kokkuvõttes oli tore reis. Emotsioonirikas :P Isegi Feliksi juhtum on tagantjärgi vahva, vähemasti jääb eluks ajaks meelde. Milline kogemus :P
Pärnust sõitsime igal juhul poole tunniga Virtsusse, seal hulgas oli ka veel 1,20 minutiline tankimispeatus :D! Igati šehvid mutid olime, sest 22 praamile me jõudsime, 10 minutit jäi isegi üle.
Saares ootas meid Mamma tehtud käkid ja Lauri köetud saun. Ülimõnus lõpp reisile :). Paari päeva pärast toimunud sünnipäeva üritusel olime jälle sõbrad ja sai mõnus chill Oosaares taaskord maha peetud!
Avarii ???
EI, mõni tark meie esimeses autos pidurdas viimasel hetkel, kuna seal oli tee vasakul,mida mööda oleks randa saanud... Kanna pidurdas ka kummid siledaks. Õnneks läks kokkuvõttes. Matk ei lõppenudki oma seltskonna autode ahelkokkupõrkes, kuna olematu pikivahe ja 120 km/h ( sest just oli tehtud meist möödasõidud ju) kiirus olid seekord piisavad.
Meil jälle hari punane, sest kui mina oleks see hetk roolis olnud siis oleksin võinud kenasti Kannale sisse panna.
sry, aga need paar mahlakat sõna olid õigustatud, mis me uuesti sisselülitatud wolkisse ütlesime! Sest see oleks võinud olla kõige mõtetum avarii üldse! Elasime Läti kamikaatsed üle ja nüüd teeme oma autode vahel kokkupõrke! Mõtekas!
Igal juhul meie panime harjad punased ees minema! Poole tunni pärast helistati ja paluti vabandust. Nu jah, meil jagus indu ikkagi 22-le praamile jõuda ja nii me eesti piiri ületades kihutama hakkasime.
Lasin teel olles reisi veelkord mõtteis läbi. Kokkuvõttes oli tore reis. Emotsioonirikas :P Isegi Feliksi juhtum on tagantjärgi vahva, vähemasti jääb eluks ajaks meelde. Milline kogemus :P
Pärnust sõitsime igal juhul poole tunniga Virtsusse, seal hulgas oli ka veel 1,20 minutiline tankimispeatus :D! Igati šehvid mutid olime, sest 22 praamile me jõudsime, 10 minutit jäi isegi üle.
Saares ootas meid Mamma tehtud käkid ja Lauri köetud saun. Ülimõnus lõpp reisile :). Paari päeva pärast toimunud sünnipäeva üritusel olime jälle sõbrad ja sai mõnus chill Oosaares taaskord maha peetud!
